Sõnade eesmärk on luua vaikust, kas pole nii? Kui iga teie sõna loob vaikust, siis on see täiuslikkus. Sõnade täiuslikkus loob vaikuse. Teadmiste eesmärk on selles, et te tunneksite, et te ei tea. Kui teadmine loob teis idee, nagu te teaksite, et te teate kõike, siis ei täida see oma eesmärki. Teadlikolemine - see on ego. Mida rohkem te teate, seda rohkem te teadvustate mitteteadmist. Teadmine ainult nihutab telliskivi natuke rohkem teadmatuse poole. Varem te arvasite, et teis on vähem teadmatust, nüüd te teate, et teis on rohkem teadmatust. Teadmise eesmärk on luua teadlikkust teadmatusest.
See looming on suur, lõputu. See on saladus. Saladused eksisteerivad mitte selleks, et olla mõistetud, vaid selleks, et neid elataks. Armastus - saladus, uni - saladus, teie elu - saladus, teie meel - saladus. Ja kõik, mida me kõikjal maailmas näeme - on saladus. Püüe seda mõista kutsub esile segaduse, kuid kui elada selles saladuses täielikult, kutsub see esile valgustumise.
On üks "ma ei tea", see on teadmatuse seisund "ma ei tea",ilmetu "ma ei tea". Kuid kui see toimub läbi teadmise, ja hiljem muutub transformeerunuks - "ma ei tea", siis on see imeilus "ma ei tea". See on imestus. Nii muutub iga küsimus imestuseks. Mis vahe on imestusel ja küsimusel? Küsimus on seotud murega,kurbusega. Imestus - see on rõõm, see on väljendus. Mis on teie elu selle kõige kõrval? Mitu aastat te siin olete? Vaadake ajalisel skaalal. Miljonid aastad on möödunud ja miljonid mööduvad tulevikus. Mis on teie elu? 50, 70 aastat, 80 aastat, 100 aastat, 150aastat. Mis see on? Meie elu periood on tähtsusetu. See on piisk ookeanis, isegi piisk mitte. Kogu ruumiga võrreldes teid lihtsalt ei ole olemas. See arusaamine lahustab ego. Ego - see on teadmatus oma tegelikust olukorrast, teadmatus oma tegelikust olemusest,oma eksisteerimisest maailmas. Mitte teada oma mõõtu.
Gurudev Sri Sri Ravi Shankar
