Väljavõtted loengutest, Mida Gurudev Sri Sri Ravi Shankar pidas kursuse ajal Canada Ashramis. Quebec. Juuli 1994.a.
Täna vaatate te üle kogu oma mineviku. Kas teile ei tundu nüüd, et tegelikkuses sarnaneb see unenäole. Kõik sündmused, mis teist kunagi möödusid, jättes vahel muljeid ja vahel mitte. Neid sündmusi, mis olid võimsad ja jätsid mingi elamuse, nimetate te meeldivateks või haigettegevateks, kuid teised lihtsalt möödusid – te isegi ei teadvustanud neid ega jätnud meelde. Isegi need sündmused, mida te ei pidanud meeldivateks või valusateks, vaadake, just praegu, kas nad on olemas? Ja terve selle nädala me vaatame selliseid asju – kuidas iga sündmus on seotud emotsioonidega ja kuidas on seda võimalik muuta.
Kogege emotsiooni kui puhast emotsiooni ja te näete, et iga emotsiooni tipp – see on vaikus, rahu. Iga emotsioon viib teid absoluutse tühjuse punkti. Aga teie olete see ruum, milles liigub palju pilvi, teatud aja tagant toimub suur kära, see lahtub ja kaob. Kuid päikesekiired tulevad ja värvivad need pilved oranzideks, roosadeks, punasteks, kollasteks, vaarikpunasteks, rohelisteks, kõikvõimalikes värvitoonides. Seejärel nad lahustuvad, et igaveseks jätta see plekitu taevas. Elu elu järel liiguvad paljud sündmused läbi teie ruumi, palju pilvi erinevates suundades. Nad lihtsalt tulevad. Nad tulevad, jäävad mingiks ajaks ja lahkuvad. Mõned pilved on heledad, mõned tumedad. Teie ei ole need pilved, need emotsioonid, te pole tunded ega aistingud, te pole ei rahulolu ega valu.
nauding ja valu on need, mis loovad keha. Nad tulevad ja lähevad. Kui palju kordi elus olete te tundnud rahulolu? Ja kui tihti valu ja kannatust? Mis juhtus? On need kõik kadunud? Esimest korda siia planeedile tulles te nutsite või naersite selle või tolle pärast. Te nutsite, et teile ei antud piima. Te nutsite kui teid pandi magama. Siis te nutsite sõprade pärast ja suhete pärast nendega. Aga kui te saate veel vanemaks, siis te nutate laste pärast, töö pärast, selle või tolle, ühe või teise pärast. Kõik need pisarad on krokodillipisarad.
Küsimus: Eile õhtul rääkisite te kirglikust soovimisest. Öelge mulle, mis nälga ma tunnen, mida pole võimalik rahuldada toiduga, janu, mida pole võimalik rahuldada veega, tühjust, mida ma tunnen, pole võimalik rahuldada sadadegi tegevustega, mida ma ka ei teeks. Mis on see, mida ma tunnen, kuid ei suuda sõnadega väljendada? Ainult sii, kui mind puudutas see, mida teie teete, ei tundnud ma ei kirglikku soovi ega nälga. Öelge mulle Guruji, see olete teie? Mu süda teab, kuid mu pea tahab esitada seda küsimust. Jai Guru Dev
Gurudev Sri Sri Ravi Shankar: Kui te tulete Õpetaja lähedale, muutute te iseendaks ja teie igatsuus tuleb teie juurde tagasi. Ja see on ainus õnn, lihtsalt pöörduda tagasi enda juurde – see on ainus õnn. Kuid teil on vaja Guru, muidu pole see võimalik. Selleks, et ennast näha, on teil vaja peeglit, kas pole nii? Et näha oma nägu, on teil vaja peeglit. Aga ilma peeglita ei saa te seda näha, ei saa te vaadata enda silmadesse.
Küsimus: Guruji, see on minu sügavaim palve, palun aidake mul saada sügavaimat armastust, mida ma võin teie poolt välja kannatada. Tänan.
Gurudev Sri Sri Ravi Shankar: Lõpetage armastuse soovimine. Ainult nii saate te armastuseks, saavutate armastuse. Kuni eksisteerib soov, viib see teid armastusest eemale. Vaat kuidas see maailmas toimub. Te kogete armastust, armastuse välgatust, aga siis hakkate te seda soovima. Mida rohkem te seda soovite, seda rohkem leiate te end kannatustes. Te liigute teises suunas. Kirglik soov kasvab. Minge sellest läbi, minge läbi kirgliku soovimise. See jätkub ja jätkub. Mingil hetkel lülitub kirglik soov ümber ja te kogete armastust. Kui te lõpetate armastuse soovimise, siis on see kiretus. Selles protsessis on elustumine, te teadvustate, et te olete armastus ja et armastus on kõikjal. Ning ta tuleb teie juurde katkematult, pidevalt. Teie väike mõistus takistas seda armastuse voolu. See tume kardin teie akna ees, mis ei luba valgusel läbi pääseda. Päev on juba koitnud mõni aeg tagasi, kuid kardinad teevad teie toa pimedaks.
Küsimus: Guruji, jutustage palun kiretusest, aga ka soovide rollist. Jai Guru Dev.
Gurudev Sri Sri Ravi Shankar: Te arvate, et kiretus tähendab õnne puudumist. See pole nii. Kiretus – see on õnn. Kiretus – see on õnnega täidetus. Kui te ütlete: “Ma ei taha midagi” – siis see tähendab, et te teadvustate täitumist, tänutunnet kõige eest, mida olete saanud. Vaat mis on kiretus. Kui teil pole midagi vaja, kui teie armastus on absoluutne, kui teil pole millestki puudust, te ei tunne, et teid oleks milletki ilma jäetud ja teil pole seda või teist, kui teis on kindlustunne: “Ma saan kõike, mida olen vajanud kõik need aastad, kõik tuleb mu juurde ja ma saan isegi rohkem” – selle usaldusega, kindlustundega olete te kiretu. Kas te mõistate, millest ma räägin? Vaadake, on mitmeid võimalikke olukordi. Kõige meeldivam kui soovid ei teki üldse, asi on olemas juba enne kui tekib soov. See tähendab, et toit on juba valmis enne kui te nälga tunnete. Toit antakse isegi enne kui teil tekkis söögiisu. Te isegi ei taha juua, aga teile juba pakutakse jooki. Teil pole isegi võimalust soovi omada. See on kõige suurepärasem olukord, kus soovidel pole kohta. Nad ei teki, sest nad on täitmisel juba enne tekkimist.