Meditatsioon. Mis on meditatsioon? Meel, mis on muredest vaba on meditatsioon. Meel käesolevas hetkes on mediatsioon. Meel mis muutub mittemõistuseks on meditatsioon. Meel, mida ei kõiguta miski, millel pole ootusi on meditatsioon. Meel, mis on jõudnud tagasi koju, allikasse, on meditatsioon. Kui te olete võimeline puhkama. Millal on puhkus võimalik? Kui te olete jätnud igasuguse aktiivsuse. Kas pole nii? Kui te lõpetate ringi mööda käimise. Kui te lõpetate töötamise, rääkimise, nägemise, kuulmise, haistmise, tajumise, kui kogu see aktiivsus lõppeb, saavutate te puhkuse. Kas pole nii? Samamoodi puudutab see ka mõtlemise protsessi. Kui te lõpetate kogu mõistuse aktiivsuse, siis te puhkate või vajute unne, kogu mõistuslik tegevus lakkab ja peatub teis, toimub ainult mitteteadlik tegevus: hingamine, sügametegevus, toidu seedimine seedetraktis, vereringlus. Te jääte ainult mitteteadliku tegevusega, aga kogu teadlik tegevus peatub. Ja siis on see uni, see on puhkus. Kuid see pole veel täielik puhkus. Kui meel rahuneb, alles siis sünnib meditatsioon, toimub täielikuim puhkus. Te võite suunduda voodisse, viies endaga kaas rahutuse, muretsemise ja soovid.Mõistus planeerib kõike, planeerib ja planeerib. Ja need plaanid asuvad endiselt meeles, need samad ambitsioonid — on ikka veel meeles. Nad tungivad sügavamale, kuid pealispinnal tundub mõneks ajaks, et neid pole. Vaat mille pärast pole uni eriti sügav, kui teil on palju ambitsioone ja soove. Väga ambitsioonikad inimesed ei saa omada sügavat und, kuna nende meel ei muutu seesmiselt õõnsaks ja tühjaks, meel pole vaba. Tõeline vabadus — see on vabadus tulevikust ja vabadus minevikust. Kui te ei tunne end õnnelikuna käesolevas hetkes, siis te püüdlete õnneliku tuleviku poole. Aga soov tähendab seda, et asudes seal, kus olete, olete te õnnetu. Nimelt seda tähendabki soovimine. Selles on meelepingete põhjus. Iga soov tekitab kirglikkust, ja siis muutub meditatsioon teile kättesaamatuks; te istute suletud silmadega, aga soovid muudkui tekkivad, mõtted jätkavad ilmumist. Teie aga lollitate ennast mõeldes, et mediteerite, kuid tegelikult olete unistustes. Mis on fookus? Fookus tähendab olemist hetkes.Kõrgeima otsing olles keskendunud, jääda sellesse rahu ruumi —see ongi fookus. Kui te olete rahulik, muutute te kohe fokusseerituks. Pole rahu — pole fookust. Ja vastupidi: kui te olete fokusseeritud, saavutate te rahu; kui fookust pole, tormab mõistus ringi, pole rahu. Iga soov või ambitsioon — on nagu liivatera silmas, mis silma ärritab. Te ei saa silmi sulgeda või hoida neid avatuna, kui neisse on sattunud liivatera. Mõlemal juhul on see ebameeldiv.
Piiramatus on selle tolmukübeme või liivatera eemaldamine teie silmast nii, et te saaksite seda vabalt avada ja ka vabalt sulgeda. Te võite vabalt nautida maailma ja lõdvestuda, võite maailmast puhata. Sünnib tõeline vabadus — see ongi vabanemine. Teid ei häiri siis asjade eksisteerimine ega häiri ka nende puudumine, kui neid pole. Te ju muretsete niikuinii, kas teil siis on midagi või ei ole. Mõistate, millest ma räägin? Kui teil on teekaaslane elus — toob see teile muret, ja kui teda ei ole, on ka see murettekitav. Kui teil on raha, siis toob see teile muret, hirmu, kuna te mõtlete pidevalt rahast, mida sellega teha: kas panna raha pangaarvele või mitte panna? Kui panna, siis kas ma saan selle eest mingeid protsente või ei? Kuidas on asjaolud börsil? Aga kui teil ei ole raha, siis on teil ka suured mured.
Meditatsioon see on käesoleva hetke vastuvõtmine. Elada igas hetkes, andudes selle sügavusele. Soovid tekivad ja kui te need ära annate, olete te meditatsioonis. Te ei klammerdu soovidesse neist unistades. Aga isegi kui te ütlete: “Оo, siis ma ei peaks soovima”, siis see on kõigest järjekordne soov. “Оo, ma ei peaks soovima, kuna soov on kannatuste põhjus, mul pole vaja soovida”. Аga mis see on? “Millal ma vabanen soovidest?” — see on samuti üks soov. Aga kui soov tekib, nähke seda ja laske tal minna. Seda protsessi nimetatakse Sanjasa. Andke kõik niipea kui midagi tekib ja tärkab teis.Ja olge tsentreeritud! Kui te suudaksite seda teha asudes oma keskmes, ei suudaks miski teid kõigutada ega võtta teilt rahu. Vastasel juhul võib mingi pisiasi teid muretsema panna, edasi muutute te kurvaks ja olete tujust ära. Ja mille pärast te tujust ära olete? Te kuulsite kelletki paar lauset. “Оo, ma ei olnud seal, miks mul ei õnnestunud sinna pääseda ja praegu olen ma siin!” Kas need asjad kurvastavad teid? Olgu see teie jaoks test, mis näitab, kui kergelt võite te kõigest loobuda. Ja see on minnalaskmise oskus. Elu õpetab teile minnalskmise kunsti iga oma sündmusega, igal võimalusel. Ja mida paremini te õpite minna laskma, seda õnnelikum ja vabam te olete. Muidu tassite te endaga kaasas kogu seda maailma. “Оo, Guru ei vaadanud minu poole, ei rääkinud minuga täna ja ei märganud mind”. Ja kus on siis teie mediteeriv meel! Mis kasu te sellest saate, kas Õpetaja vaatas teie poole või ei? Laske kõigel minna! Kui te suudate õppida minna laskma, muutute te rõõmsaks. Ja kord, alustades rõõmus olemist, antakse teile veel rohkem. “Kel on, sellele antakse juurde!”— see ongi meditatsioon. Kuni selle ajani kui soovid jäävad teie mõtetesse, ei suuda teie meel olla täielikus puhkuses. Kuid vaadake hästi soovile enesele, mis see selline on? See on kasutu asi, väike soov. Kõik, mis mul on, seda pole just palju, midagi suurt selles pole. Pole midagi erilist! Ja see on küpsus. Seda nimetatakse diskrimineerimiseks. Erisuse sisstoomine, nägemine, et see pole midagi, tarbetus. Suurendage oma soovi, tehke ta selliseks kõikehõlmavaks! Ka siis ei põhjusta see teile rahutust. Just liivatera ärritab teie silma, aga suur kivi ei saa teile kunagi silma sattuda. Kalju ei satu teile kunagu silma ja ei saa teid ärritada. Gitas on lause: “Sinnamaani, kuni te ei jäta kõrvale soove, ei jõua te joogani. Sinnamaani, kuni te olete seotud millegi tegemisega: “Ma pean tegema mingi plaani, ma tahan teha seda ja siis tahan ma seda”. Teie meel ei rahune. Kas te näete seda mehhanismi?
Vaadake lähtudes oma kogemusest. Kui te tahate magada aga enne seda planeerite: “Ma pean tegema seda ja seda”. On teilsiis rahulik uni? Mida enam olete te erutatud soovi üle midagi teha, seda raskem on teil uinuda. Kas pole nii? Enne seda kui heidate magama, mida te teete? Jah, te loobute kõigest ja alles siis saate rahulikult puhata. Miks mitte teha seda sama aktiivsuse perioodil? Hetkest hetkesse. Või vähemalt meditatsiooni ajal. Kui te soovite istuda mediteerima, siis laske kõigel minna, parem kui teie jaoks kaob kogu maailm, lahustub täielikult, sureb. Ma olen surnud. Kuni te pole surnud, ei suuda te mediteerida! Paljudel meel ei rahunegi, isegi peale surma. Targad on need, kelle meel suudab rahuneda elu ajal. Millest te saate kinni hoida, kinni haarata? Te ei saa isegi seda keha igaveseks endale hoida. Mille üle te ka ei muretseks, ikkagi jätab see keha ühel päeval teiega hüvasti. Teid visatakse siit välja. Väevõimuga. Teie käest isegi ei küsita. Ilma igasuguse vihjeta. Silmapilkselt. Pole isegi aega oma kohvreid ega pagasit pakkida.
Sinnamaani, kuni keha teid maha jätab, õppige teie kõike maha jätma. See on vabadus. Millest te nii väga kinni hoiate ja mida küpsetate mingi ebatavalise rõõmu pärast. Ja mis suur rõõm saab teie juurde tulla? Teie oletegi rõõm!
Teate, vahel järab koer konti. Kas te teate, miks ta seda teeb? Kui ta konti hammustab, närib ja närib seda, siis sellest kõvast kondist tekivad tema suhu haavad ja nendest immitseb verd. Ja koerale tundub, et kont on väga maitsev. Aga mõne aja pärast on kogu suu haavades. Vaene koer näris kogu aja konti ja ei saanud sellest midagi. Kont ei täitnud tema kõhtu, ei andnud mingit mahla, aga koer jätkas selle närimist ikka ja jälle. Iga rõõm, mida me elus kogeme, lähtub sügavusest, teie Mina sügavusest iga kord, kui te olete võimaline minna laskma kõigel, millest kinni hoiate. Rahuneda! Olla tsentreeritud selles ruumis. Seda akti nimetatakse mediteerimiseks. Ja see ei ole tegemine — see on mittetegemise kunst, kunst mitte midagi teha. Ja kuidas on võimalik mitte midagi teha? See puhkus on sügavam kui kõige sügavam uni, mis teie jaoks on võimalik. Mitu korda sügavam.Kuna unes soovid siiski säiluvad kusagil. Kuid meditatsioonis te eemaldute neist. Teie ajus on selline värskus! See tungib nagu kogu kehasse. Kogu keha teenimine. Kogu kompleksi “meel — keha”. Kogu rahulolematuse, mineviku peale tige olemise lahtilaskmine ja mineviku sündmustest vabanemine. Kõigi tulevikuplaanide lahtilaskmine. Minnalaskmine! Mida te ka poleks plaaninud, kuidas te ka ei käituks, — teie viimane koht on haud.
Olge te hea või halb inimene, naerge või nutke, midagi tehes lähete te kõik hauda. Patune või pühak — olete te ükskord hauas. Olete te vaene või rikas, tark või tõeline lollpea — te lähete hauda. Kas pole nii? Selline on lõplik saatus. Olete te kunagi vaadanud tuld? Kõik need väikesed asjad, mis pahvatavad meeles, lubavad teil tagasi pöörduda rahu juurde, olla rõõmus, olla armastav.
Armastatakse teid või vihatakse — te lähete hauda. Armastate te kedagi või vihkate, sel pole tähtsust, teid kõiki ootab haud. Kas pole nii? Inimesed, kes sõdisid ja surid, läksid hauda.Aga need, kes sõja võitsid, ka need läksid ju hauda. Mis tähtsust on siin sellel, lihtsalt mõni aasta ajalist distantsi nende vahel. Need,kes elasid, kannatasid samuti, need, kes läksid, olid palju rahulikumad. Arstid surevad, ka patsiendid surevad. Mõlemad lähevad hauda. Ei ole nii, et kui oled arst, siis sa ei sure, säilitades kogu aeg elu oma patsientidel! See on eksiarvamus. Öeldakse: “Jumal naerab kahel juhul. Esimene, kui arst ütleb patsiendile: “Ära muretse, ma olen siin selleks, et sind päästa”. Teine, kui kaks vaidlevad ja ei suuda omavahel maid jagada. Siis sõdivad maatükikese pärast, aga Jumal naerab: “Te ju leiate mõlemad oma haua, mis siin jagada on: “Minu maa, sinu maa”.
Kiretus võib tuua teie ellu nii palju rõõmu. Ärge arvake, et kiretus on apaatia seisund. Apaatial ja kiretusel on vahe. Mis on kui mõelda: “Оo, igal juhul lähevad kõik hauda. Miks ma peaksin siis nüüd midagi tegema?” See on apaatia — ebatäiuslikkuse seisund. See pole kiretus. Kiretus on tulvil entusiasmi ja rõõmu.See toob teie ellu tervikuna kogu rõõmu. see lubab teil niii hästi puhata. Aga kui te hästi puhkate ja lähete sügavale meditatsiooni, muutute te väga dünaamiliseks, kui te sellest väljute, olete te võimeline tegutsema paremini. Sügav puhkus ja dünaamiline aktiivsus — on vastandlikud omadused, kuid täeindavad vastastikku teineteist. Mida sügavamalt olete te võimeline puhkama, seda dünaamilisemalt suudate te olla aktiivsuses. Kas pole nii? Ärge arvake, et muutudes kiretuks, loobute te kõigest ja põgenete kloostrisse. Need inimesed, kes elavad kloostrites,unistavad samuti päeval ja ööl paradiisist. Üks nunn küsis mu käest: “Öelge, kuidas seal paradiisis on, ma pole seal käinud. Teate, ma ei harju kergelt uute kohtadega. Ma tahan teada ette, et kuidagi sellega kohaneda”. Elatanud naine ütles, et ta magab uues kohas halvasti: “Öelge, kuidas seal paradiisis on”. Ma ütlesin: “Ärge muretsege, teil saab seal olema suurepärane voodi mõnede teenritega ümber teie, kes teevad teile massaazi ja hoolitsevad teie puhkuse eest”.
Teie tegemised võivad teid kinni hoida. Teie planeerimine võib segada teid sukeldumast sügavale. Ainult sellest arusaamisest juba piisab. Laske kõigel minna. Istuge ja mõni päev neid praktikaid, jätkuvaid praktikaid, võib muuta teie elu kvaliteeti.
Kas teil on mingeid küsimusi?
No kas pole siis nii? Ja selles pole midagi tõsist, on see siis midagi tõsist. Kõik on väga lihtne. Kas pole nii?
Küsimus: Esitati küsimus instruktsioonidest, mis anti Maharishi Mahesh Jogi poolt vastuseks küsimusele soovidest.
Gurudev Sri Sri Ravi Shankar: Jälgige soovi. Vaadake, kus te asusite enne seda kui soov tekkis. Ja kus te olete peale seda kui soov on täitunud. Ja te leiate selle olevat sarnane lõbusale karussellile. See tähendab, te väljute samas kohas kus te olite päris alguses. Te sõidate ringi karusselliga, aga väljute samas kohas, kus te peale istusite. Seega,isegi kui teie soovid täitusid, leiate te end samasugusena. Kuid kogu aja veeti teid mööda ringi. Kui soov täitus, siis te näete, et see jätab teid samale kohale, kui ta ei täitu, lisab see teile vaid rohkem pinget ja surutist närvisüsteemis. Mõistate? Õpetajad räägivad erinevaid asju. Erinevatel aegadel vastavalt erinevatele ajastutele, vastavalt erinevatele situatsioonidele ja erinevatele inimestele. Seepärast on teil kõigil vaja sellele tähelepanu pöörata.Igal õpetajal on oma kindel eesmärk — omal ajal ja omas kohas,kindlale grupile inimestele ja kindlale ajahetkele. Kui neile inimestele oleks öeldud: “Teil pole vaja soovida. Te sööte, joote,magate ja sellest on küllalt”. Siis need inimesed isegi ei hakkaks mediteerima. Need inimesed lihtsalt lakkaks huvi tundmast töö vastu ja küsima tõe järele. Seetõttu oli neile eeskirjaks soovida kõrgeimat, soovida midagi suurt elus. Tänu sellele olete te vaimsel teel. Aga olles juba teel ja pöördudes tagasi koju, kui teie auto on juba garaazis, siis ütlen ma teile: “Tulge autost välja!” Instruktsioonid on erinevates kohtades erinevad. Muidu jääksite te istuma oma garaazi, oma autosse, kogu ajaks ja ei väljuks sellest, tukkudes seal. Ma ütlen teile, et siin on suurepärane voodi, tulge autost välja, te olete kodus. Magage hästi ja puhake. Vabanege kõigest, millega te tegelete, oma soovidest.
Küsimus: Kallis Guruji, ma arvan, et suudan olla kiretu kõige suhtes välja arvatud sina ja võibolla loomade kannatuste suhtes. Üldiselt ei koorma mind miski. Aga kuidas saab olla võimalik olla kiretu sinu vastu, tegelikkuses ma ainult sinust mõtlengi.
Gurudev Sri Sri Ravi Shankar: Keskendunud meel võib olla fokusseeritud. Kui meel on väga keskendunud, siis on ta teil fokusseeritud. Aga kui ta on kontsentreeritud, siis teeb viimase töö ära loodus automaatselt. Ja see sünnib, sünnib loomulikult. See juba toimub.Kas pole nii?
Küsimus: Kui me magame, kus viibib meie meel?
Gurudev Sri Sri Ravi Shankar: Meel lülitub välja ja vabaneb kõigist üleelamistest.
Küsimus: Millest meel vabaneb — kehast ja tema aistingutest või tajumisest.
Gurudev Sri Sri Ravi Shankar: Te ei saa eraldada keha ja mõistust. Keha on meele jämedam aspekt, aga keha peenem aspekt on meel. Seepärast vabanevad ja puhkavad keha ja meel üheaegselt,eemaldudes inertsuse seisundisse, samal ajal kui teadmine ja teadvus lahkuvad. See sarnaneb päikesele. Kui päike loojub,saabub öö. Päike mitte ei kadunud, vaid läks peitu. Täpselt samuti ka teadmine, teadvus, see elu eemaldub teise dimensiooni. Ja siis tuleb uni, mis teid haarab. Seepärast nimetatakse seda tamas-gunaks: pimedus, inertsus, inashja. Laskub inashja mõneks ajaks,aga seejärel toimub jälle ärkamine. Aga unenäod on nagu videvik päeva ja öö vahel. Parimaks võrdluseks teie teadvuse kolme seisundiga on võrdlus loodusega. Loodus magab, ärkab, ja siis tuleb videvik. See on nagu suur skaala maailmas, ja samuti toimub see väiksemas skaalas inimese kehas. Aga meditatsioon — see on nagu lend ruumist väljapoole, sinna, kus ei eksisteeri ei päikesetõusu ega loojangut, ei midagi. Te olete nagu ümmargune NULL (UFO).