Gurudev Sri Sri Ravi Shankari poolt peetud vestlus Kanada “Elamise kunsti” keskuses Edasijõudnute kursuse ajal Santa Monicas, Quebeqis, juulis 1993
Teie füüsilised vajadused võivad olla täidetud, rahuldatud, kuid meeleimpulsid ei suuda rahuldada midagi suurt. Olete te seda märganud? Vaat, mille pärast rahuldust pole. Võime tunda rahuldust on piiratud, kuid soov rõõmu tunda on piiritu. Seega ei too mingid tunded rahuldust, sest teie meel on avaram, teie vajadused suuremad kui need, millega võib teid kindlustada materiaalne maailm.
Teie teadvuse võime säilitada rõõmu on palju suurem sellest, mida võib pakkuda teile maailm.
Kohalolek.
Ja janunemine kohaloleku järele. See on janunemine. Kohalolekut nimetatakse palveks. Ta muutub palveks. On see Jumal, kelle poole te peate palvetama või mitte, pole oluline. Piisab ainult teie palvesolekust.
Esimene samm on tunda kohalolekut, järgmine samm on aru saada sellest, et teie olete Kohalolek, te olete saanud üheks Kohalolekuga, pole eraldatust. Te olete Kohalolek
Ja seda kohalolekut nimetatakse Bagavan’iks.
Te laulate bhajanit “Om Bagavan”. Mis see bagavan on?
Kohalolek, Jumal. Mida tähendab “Jumal”? Jumal, see on kohalolek. Sõna “Bagavan” jaoks on olemas kuus määratlust. Teadvus on puhkenud õitsele kuues omaduses, mis on kuus kroonlehte. Puhkeval õiel on kuus kroonlehte. Esimene leht on Kohalolek.
Tõeline Aupaiste.
Teine omadus on aupaiste. Aupaiste tähistab seda, mis on paljude poolt vastuvõetud, paljudes kohtades, paljude meeletüüpide, paljude inimtüüpide poolt. Selline on tõeline hiilgus. Vaadake, mida me tavaliselt peame aupaisteks – me näeme kedagi, näiteks Michael Jacksonit, kes on väga kuulus kogu Põhja-Ameerikas. Miks? Populaarne muusika? Teda tuntakse väga hästi Põhja-Ameerikas, Euroopas, mõningates suurtes linnades teistes lääneriikides. Aga kui te sõidate Hiinasse või mõnesse India linna ning hakkate laulma, ütlevad inimesed teile: “Jääge vait! Ärge lärmake! Miks te karjute?” Nad ei suuda sellist muusikat üldse mõista. Pange peale lint selle muusikaga. Minge ja lülitage see sisse mõnes Hiina linnas, nad ei või seda kannatada. Parimad “hitid”. Kui te mängite neid Indias, siis lülitatakse see lihtsalt välja. “Mis see on? See on liiga lärmakas.”
Aga sõitke ükskõik kuhu maailma nurka, Hiinasse või Indiasse, Jaapanisse või Koreasse – te leiate sealt kiriku, leiate, et seal teatakse Jeesust. Nad mäletavad Jeesuse õpetust, tema väärtusi. Mõistate, millest ma räägin? Seega – kes siis on kuulus, Jeesus või Michael Jackson?
Ja vaadake, samamoodi on ka ajaga – inimeste maitsed muutuvad. Hästi, inimestele meeldis mingi muusika sada aastat tagasi, täna see neile enam ei meeldi, mitte kõik ei armasta seda. Ja kõik see, mis on täna moes, muutub homme. Kuid Upanishadide või Krišna õpetus viie tuhande aasta tagant on ka täna värske ja elav.
Nüüd siis, mis on tõeline kuulsus? See kuulsus ongi Bagavan. See on tõeline au, tõeline aupaiste, mis ületab rassi, kultuuri, usu, arengugruppide, soo ja kõik piirid ja mis säilub Kõigi inkarneerunud olendite meeltes. Vaat mis on kuulsus.
Erinev idee, erinev nimi või vorm peegeldub paljudes väikestes meeltes, kehastunud individuaalsustes, see on kuulsus. Ja kogu loodu räägib teile lugu Jumalikkusest. Igavesti. See pole see, mis täna eksisteerib siin, seda polnud siin eile, seda ei saa siin olema homme. Aja ja ruumi piiride taga kulgeb Jumalikkuse aupaiste. Vaat mille pärast on see Bagavan.
Bagavani teine omadus on aupaiste.
Kaheksa Rikkuse tüüpi.
Bagavani kolmas omadus on kogu heaolu, kõik rikkuse tüübid.
Üks suurimaid illusioone maailmas on rikkus. See annab teile idee, et rikkus tuleb teie juurde teie jõupingutuste ja saavutuste kaudu, et see on omandamine. Loogiliselt tundub, et et see tuli teie juurde peale teie jõupingutusi ja te võite selle omandada. Kuid tegelikkuses see kingitakse teile.
Ainult vaadake ebavõrdsusele: miks peab keegi sündima Venemaal, keegi Ameerikas, miks peab keegi sündima Somaalias ja keegi Hiinas. Ja miks nad kõik peavad omama erinevat heaolu taset? Kommunistid mõtlesid selle peale kaua aega. See on kommunismi alus, et kõik peavad olema ühtviisi kindlustatud, ei pea olema rikkaid ega vaeseid, kõik on võrdsed, kõik on ühesugused, kõik peavad üksteisega jagama. Kuid see kukkus haledalt läbi. Kas pole nii? Idee, printsiip on loogine, täiesti loogiline, ilus, suur. Kuid tegelikkuses ei tööta. Üleüldse, kui Marx ja Lenin viimasel kohtupäeval tõusevad oma haudadest, nad kohkuvad, nähes, mis toimus. Nad kirjutavad ümber kogu kommunismi teooria.
Te ei saa anda loogilist selgitust või põhjust, mille järgi keegi peab sündima Aafikas ja kannatama mingi leivatüki pärast samal ajal kui kusagil mujal on nii palju leiba, et me viskame selle ära. Miks mõned koerad naudivad kodu mugavusi, teised aga hulguvad tänavatel.
Rikkus, see on miski, mis teile kingitakse. Ja on olemas 8 rikkuse tüüpi.
Rikkus kui materiaalsed mugavused.
Esimene rikkuse tüüp on see, mida me tavaliselt mõistame rikkuse all – materiaalne rikkus. Mõned sünnivad rikastesse peredesse, teised mitte nii väga rikastesse. Ainuüksi sündides Fordi majja, pärib keegi kõik tema rikkused ilma igasuguste tingimusteta. Miks nii, samal ajal kui keegi teine on pidanud terve elu kõvasti tööd rügama, et raha teenida? Kas pole see mitte suur küsimus? Miks mõningatel inimestel on pärandus, aga teistel mitte. Noorem põlvkond hakkab oma vanematele ette heitma: “Minu ema ega isa ei hoidnud minu jaoks midagi, nad ainult jõid ja pidutsesid ja kulutasid kogu raha. Nad jätsid mu ilma milletagi.” Nad pahandavad eelmiste põlvkondade peale, et need midagi ei säästnud, ei hoidnud. Kas pole see mitte nii toimunud?
Rikkus materiaalses vormis – raha, mugavused, see on üks rikkuse tüüp.
Rikkus kui tervis
Kuid omada ainult raha, see pole piisav. Kellelgi on palju raha, kuid ta ei saa hästi süüa või tal ei jätku aega, et süüa. Tal võib olla diabeet või kõrge kolesteroolitase. Ta peab sööma kogu aeg pehmet toitu ja ei või süüa midagi soolast, praetut või midagi maitsvamat. Väga ettevaatust – kasvaja või diabeet.
Või mõelge ainult – väga ilus maja, kenasti sisustatud maja, suurepärane voodi, kuid probleemid unetusega, pole võimalik magada. Mis kasu on sellisest rikkusest?
Selline rikkus on eimiski, kasutu.
Teine rikkuse tüüp on tervis. Mõnedel inimestel pole raha, kuid neil on piisavalt toitu ja nad on terved, nad saavad piisavalt vilja ja muid produkte, neil on kõik vajalik. Nagu paljud farmerid Indias, kellel pole raha kuid on piisavalt toitu. Igaüks, kes tuleb nende juurde, saab toidetud, nad võivad toita terve linna. Nad võivad hästi magada, neil on hea uni. See on rikkuse teine tüüp.
Rikkus kui edu. Vidjaja Lakshmi.
Keegi võib sündida väga rikkasse perre, kuid iga töö, mille ta teha võtab, ebaõnnestub. Olete te seda näinud? Olete te sellest kuulnud? Kõik, mida nad teevad, kukub läbi. See võib olla lihtne asi, kuid ta ei saavuta edu.
Kolmas rikkuse tüüp on edu. Näiteks, võtke lihtne juhtum, te ütlete: “Mine ja osta jogurtit mingist poest.” Nad lähevad, aga pood on kinni. Nad tulevad alati negatiivse vastusega: “Jogurtit pole. Pood oli kinni. Ma ei saanud seda osta.” Kõik mida iganes.
Kolmas rikkuse tüüp on Vidjaja Lakshmi. Olla võitja, edukas igas tegevuses.
Ärge alustage sellest: “Aga mis siis, kui see ei õnnestu?” (nemad isegi ei hakka minema, proovima ja vaatama) Vaid enne seda kui midagi teha “Aga mis siis, kui see ei õnnestu” Nad lihtsalt istuvad ja mõtlevad kõigest negatiivselt :”see ei tööta. See ei lähe läbi.” (Ei õnnestu? Ja mis siis? Lihtsalt tehke seda!) Kogu elu nad planeerivad, mõtlevad, mõtlevad ja mõtlevad, muretsevad ja midagi ei toimu. Elu saab otsa. Nad võtavad elu väga tõsiselt.
Rikkus kui julgus.
Tehke elust mäng. Minge edasi! Olge julge! Mängige, jätkake! Isegi enne mängu kui te jätkate mõtlemist: “Kas ma võidan? Kas ma ikka võidan? Aga mis siis, kui ma ei võida?” No ja mis siis kui te ei võida? Te võidate teine kord. Jätkake, mängige! Kuid enne mängu on hirm, hirm teha vigu. On olemas hirm, teha midagi elus.
See on neljas rikkuse tüüp – olla julge. Julgus. Julguse puudus on rikkuse puudus. Julgus, see on neljas rikkuse tüüp. Kellelgi võib olla palju raha, kuid kui tal pole julgust, ei ole tema elus meelelahutust. Kogu elu läks mööda, kuid midagi pole. See osutus kasutuks... Teine näide – kellelgi pole raha, kuid vaadake seda vaprust, jõudu temas! See räägib millestki, näitab, et see inimene on rikas. Neljas rikkuse tüüp on julgus.
Rikkus kui sõbralikkus.
Viies rikkuse tüüp on sõbralikkus, hoolimine, hoolitsev suhtumine, kuuluvusetunde olemasolu. Teil võivad olla teist tüüpi rikkused, kuid te tunnete ikka, nagu viibiksite mingis umbses vagunis, kui teil pole kuuluvusetunnet. Kui te ei saa panna ennast ükskõik millisese olukorda, sellega kohaneda, tunnete te ennast ikkagi eemalviibivana.
See on see, mis toimub enamusel pidudest. Paljud rikkad inimesed käivad pidudel lihtsalt sellepärast, et kiidelda sellega kui rikkad nad on. Kuid nad tunnevad ennast nagu vales kohas ja nad kannatavad palju seltskonnas. Ma võin istuda siin ja näha läbi kõik peod, mis maailmas toimuvad, See on nii naljakas! Seda nimetatakse “peoks” Kelle peoks? Õnnetute peoks? Suhkruvatiga kaetud kannatamine. Kõik tulevad siia ülespuhutuna, seesmiselt kättesaamatutena. Nii kättesaamatud. Tundmata kuuluvusetunnet. Omamata loomulikkust. Nad ei kohtu siiralt.Nad kohtuvad sisemiste kilpidega.
See on nagu lahinguväljal, tõepoolest. Pidu sarnaneb võistluspaigale, võitlusväljale, lahingupaigale, igaüks tuleb kaitsekilbiga. Sel pole mingit väärtust. Kas te teate kui rikutud on inimesed aristokraatide peredest ja nende lapsed? Kohutavalt rikutud! Eriti kui lapsed näevad seda silmakirjalikkust, see on lastele nii raske. Kogu hipilaine, mis siin esile kerkis, sellel kontinendil, see on lihtsalt mäss selliste läbitungimatute suhete vastu. Kas pole nii?
Rikkus nagu talent ja oskus.
Järgmine rikkus on erinevad oskused ja andekus. Keegi on hea kirjanik, keegi hea vaidleja, keegi on hea diskussioonis, keegi muusikas, keegi mängib hästi pilli, kellelgi on hea hääl, keegi oskab suurepäraselt süüa teha, kellelgi on anne lapsi kasvatada, kellelgi juhatada, mõnel on anne erinevaid asju korda saata.
Rikkus nagu väärikus
Kui me saavutaksime midagi ainult jõupingutuste abil. Sajad, tuhanded teevad oma jõupingutusi – nad kõik saavutaksid oma eesmärgid. Kuid on nad siis saavutanud? Kui me saaksime kõik oma rikkused ainult jõupingutuste abil, siis mitmeid miljoneid inimesi peaks olema, kes ei tee jõupingutusi? Kas nemad ei tee jõupingutusi? Kuid kas nad kõik saavutavad tulemusi? Nad kõik saavutaksid kui see oleks vaid jõupingutuste tulemus. Ei. See pole nii.
Seitsmes rikkuse tüüp on küllus, väärikus, suursugusus.
Rikkus kui mälu Allikast.
Kaheksas rikkuse tüüp on oma Allika mäletamine.
Meie elu on fragmentaarne, koosneb osakestest. Iga kehastumine on kui üks osake. Me oleme tükkideks lõigatud. Me teame ainult, et sündisime, me isegi ei tea, kuidas me sündisime. Me mäletame alates kusagil kolmandast-neljandast eluaastast, selle ajani me ei mäleta, kuni ei hakka aru saama sellest, mis toimub. Meie mälu on väga lühike. Luues mulje, et see siin on ainuke elu.
Me ei tunneta oma Allikat. Niipea, kui te hakkate tunnetama Allikat ja oma lõputut minevikku, kogu teie olemus muutub. See sarnaneb sellele, kui keegi äkki mõistaks, kui rikas ta on. See kutsub esile muutused tema teadvuses. Äkki te saate aru: “Oi, mul on mitmed miljardid pangaarvel.” Kiiresti muutub teie kõnnak – teadmine Allikast.
Teil pole isegi vaja mäletada kogu draamat, millest te läbi olete käinud, piisab kui te mäletate vaid Allikat. Allika mäletamine. See on suur rikkus. See muudab elu mitte tükkideks lõigatuks, mitte tükkidest koosnevaks, vaid üheksainsaks katkematuks vooks, üheks jätkumiseks. Ainult Allika mäletamine.
Need on rikkuse kaheksa tüüpi.
Dharma.
Bagavani neljas omadus on Dharma.
Sõna “dharma” on väga raske tõlkida. Te võite öelda “heasoovlikkus”, te võite öelda “loomus”, te võite öelda “elu täius, tee, eesmärk”.
Dharma on see, mis toetab. See, mis toetab kellegi elu, mis toetab kogu loomingut, mis toetab ümbritsevat evolutsiooni tasemetel. See on dharma.
Elutarkus.
Elutarkus. Kui teadmine on hästi juurdunud sügavas elukogemuses, siis on see elutarkus. See teadmiste tüüp ei lähtu ainult peast, vaid tuleb kogu olemusest, igast elusolendi rakust, igast olemise osast. Kui teadmised muutuvad teist lahutamatuks, siis on see elutarkus. Mõistate? Ühed teadmised kord tulevad ja kord lähevad. Kuid teine teadmine on teie äravõetamatu osa. Te ei saa eksisteerida ilma selleta. See sarnaneb hingamisele. Teadmine juurdub sama sügavalt nagu hingaminegi. See on elutarkus.
Enesest lahtiütlemine.
Ja seejärel enesest lahtiütlemine – kuues omadus. Lihtsalt jälgige, mis juhtub teie hingamisega, mis toimub väga sügaval teie sees. Jälgisite? Ei midagi meeldivat, vaid ebameeldivat. Keegi teeb teile komplimendi, mis ei muutu teie hingamise osaks, nii sügavalt juurdunuks. Kuid keegi solvab teid, nüüd on iga teie hingamine - nii sissehingamine kui väljahingamine – põlemine. Kas pole nii? Pole nii, et meeldiv ei saanud teie osaks, ta saab selleks. Ma räägin üldiselt, reeglina inimesed klammerduvad rohkem negatiivsele kui positiivsele. Kas pole nii? Muidugi, kui te kedagi armastate, kui te olete kellessegi armunud, ka armastus juurdub väga sügavale teis. Teie äravõetamatu osa. Või teile meeldib miski, teil on idee, teil on ideoloogia, see muutub teie hingamiseks. Mõningad võtavad omale kohustusi midagi teha ümbritseva keskkonnaga, ööl ja päeval mõtlevad nad sellele. Neil on mõtteis projekt, see projekt muutub nende lahutamatuks osaks. Nad on täielikult selles. Ka nii juhtub. See on hea.
Kuid endast lahtiütlemine on võime lasta kõigel minna ja puhata. Paljud inimesed ei saavuta edu oma projektis sellepärast, et nad on selle pärast haiged. Neil ei jätku minnalaskmist. Meeldib see teile või mitte, samamoodi tee loobute kõigest igal õhtul enne magamajäämist. Kui te lahti ei lase, ei suuda te uinuda. Unetus, see on minnalaskmise puudus. Muretsemine, see on minnalaskmise puudus. Millessegi kinni jääda – see on muretsemine. Kas pole nii? Võimetus lahti lasta.
Minnalaskmine, see on loobumine kõigest.
Mis on see, millest te ikka veel kinni hoiate? Te lähete siit ära. Te arvate, et jääte siia igaveseks, selles riietuses, milles te siia tulite? See sarnaneb klounile, tsirkuse direktor laseb teid välja. Mõne aja lubab ta klounil olla areenil, kuid kui kloun läheb liiga kaugele, siis tuleb direktor ja ajab ta minema. Ja siis on teie aeg otsas. Parem on lahkuda enne seda kui teid välja visatakse, sunnitakse lahkuma. Minnalaskmine – te peate laskma kõigel minna igal moel.
Millest te saate kinni hoida? Te ei saa säilitada isegi oma isiklikku vormi, oma isiklikku keha. Ja te püüate hoida teisi asju maailmas? See on väga veider, kas pole? Te ei saa kinni hoida sedasama keha. Te arvate, et te kontrollite seda täielikult? Ma ütlen teile, et teil pole tema üle mingit kontrolli. Me küll tahaks, me püüame kontrollida teisi inimesi, kujutame ette teiste inimeste tundeid, kuidas nad peaksid käituma, mõtlema, tundma ja elama.
Teiste elu. Kuidas te saate kontrollida kellegi teise elu? Kas see pole paradoks? Mida vähem inimene kontrollib ennast, seda rohkem püüab ta kontrollida teisi. Kuid kord saavutades täieliku kontrolli enda üle, ei kontrolli ta enam kedagi ega midagi. Ta annab täieliku vabaduse. See on Bagavan.
Minnalaskmine – see on elada täielikus vabaduses ja lubada täieliku vabaduse ärkamist kõigis. Kuid see kõlab hoopis teisiti kui see tegelikult on. See kõlab nagu te kaotaksite kontrolli oma elu üle ja inimesed kardavad: “Oi ma võin kaotada kontrolli oma elu üle.” Mida te arvate, mida te kontrollite? See on illusioon. Tegelikkuses on see hoopis teisti. Te saavutate suure kontrolli iseenda ja oma elu üle. Loodus on teiega. Kui te ütlete: “Ärgu olgu tormi.”, siis tormi ei saa olema. Pole võimalik. Sankalpa. See pole kontroll, see on loomulik ilming. See on minnalaskmine, loobumine, lahtiütlemine. Minnalaskmine – igal juhul ei kuulu miski mulle, isegi see keha mitte, isegi mitte mõtted ega emotsioonid, tunded. Miski neist ei ole minu. Need on siin ajutiselt. Nad ilmuvad ise ja ise jätkavad oma teed. Kas pole nii? Te ei saa pikendada oma õnnetuolemist pidevalt samal tasemel. Ma ütlen teile. Hästi, te olete õnnetu. Olge õnnetu. Kas te suudate säilitada seda sama taset homseni? Ülehomme? Te võite seda võtta kui väljakutset, kui kellegi väljakutset. Kõige kurvem inimene maa peal ei saa säilitada sama depressiooni taset iga päev. Kõik need tunded tulevad ja lähevad, tulevad ja lähevad. Kuid teie olemus, teie loomus, mis on rõõm, rahu, olemine – jääb selliseks kogu aeg. Niipalju kordi te tulete ja lähete, paljudes kehades, pole tähtsust. Üks ja see sama...
Minnalaskmine tähendab olla Käesolevas hetkes. Meil on minnalaskmisest väga vale arusaamine. Minnalaskmine – see on see, mis lubab teil olla käesolevas hetkes. Te ei saa olla käesolevas hetkes, kui te ei lase lahti. Mõistate? Ja see ei tähenda, et te olete hoolimatu. Inimesed loobuvad asjadest, kui nad tunnevad vastumeelsust. Mida see väljendab? “Loobuge sellest!”, “Kuradile see!” Raevus, meeleheites, viskate te midagi minema ja jätate midagi. “Kuradile!” See pole loobumine. See on katse kinni hoida, mis viib teid selleni, et kui te ei saa enam kinni hoida, siis te peate lahti laskma. Ja te neate seda ja lasete lahti.
Elukogemusega tuleb minnalaskmine. Vaadake, kui te mõtlete: “Ma olen õnnellik peale seda kui ma teen ära kõik need asjad, siis ma loobun.” Või “Ma lõpetan kõik selle, siis ma võin olla vaba.” Tegelikkuses ei lähe see kunagi nii. Seda ei juhtu kunagi. Teie võime jätta oma tegevused, lõpetatud või lõpetamata, kus ka ei oleks see moment – see on loobumine, see on elutarkus. Lihtsalt kujutage ette, et te loete väga huvitaat raamatut, väga kaasahaaravat raamatut. Lihtsalt sulgete raamatu ja lähete magama. Mis toimub? Kas te olete võimelised seda tegema? Olete te seda jälginud? Te astute lennukisse, reiste lennukis, vahel vaatate filmi. Siis äkki te ütlete: “Ei, ma tahan puhata.” Ja te sulgete silmad. Te sulgete silmad, kuid tahate uuesti näha, mis toimub. Te avate silmad. Olete te nii teinud? Miski köidab teid .”Hei, mis toimub?” Ja seejärel ütleb teie meel teile “Oo ei, see kõik on jama, laske mul magama jääda.” Te sulgete silmad, tukastate ühe või kaks minutit. Avate uuesti silmad ja vaatate, mis toimub. Meel on tegevuses. Te pole võimeline pidurdama. Stopp. See võime peatuda, eemalduda, pöörduda tagasi enda juurde uuesti ja uuesti, ükskõik millal – see on loobumine.
Siin on ütlus Gitast: “See ei mõista kunagi joogat, kes ei loobu kõigest, mida ta tahab teha või teeb või tegi – ükskõik millisel hetkel. See ei suuda kunagi mediteerida.” Näiteks, te istute selleks, et mediteerida: “Ma teen homme seda, võibolla lähen kursusele järgmisel nädalal, järgmisel kuul.” Ja siis see toimub “Hästi, see toimub sellisel moel ja sellisel” Mis ka ei oleks. On see siis Elamise kunst või menüü, mida te tahate homme köögis valmistada, või toidukaupluse külastamine, mis see ka poleks. Või oma puhkuse planeerimine. Te planeerite oma puhkust kogu aeg. Kaua enne seda. Mida te teete jõulude ajal. Kui see käes on, te isegi ei naudi seda. Kas pole nii? Kas mitte nii inimesed ei käitu? Nad planeerivad oma puhkust, nad lähevad puhkusele ja siis nad tülitsevad oma sõpradega või sõbrannadega ja see läheb mööda. Ja nad selgitavad, mida nad silmas pidasid, mida nad ütlesid.... Teevad asja veel hullemaks.
Loobumine. Kõik on õige, te teete suuri plaane. Kuid jätke see ja istuge meditatsiooniks. Minevikus te tegite kas midagi suurepärast või lootusetut ja te istute: “oi, ma tegin seda, ma tegin toda.” Kui teie meel mälub seda, ei suuda te kunagi olla meditatsioonis. Jätke see, mida te tegite. Jätke see, mida te tahate teha. Ja olge täielikult hetkes. Siis algab meditatsioon, see toimib. Seejärel tuleb olemise jõud üheaegselt kahes erinevas mõõdus. Kui te olete vaikuses, olete tegevusetu ja samal ajal ometi tegutsete. Te asute kaoses endas, kaose keskel, kuid enda sees olete te nii rahulik ja lõdvestunud. Te elate nende vastanditega üheaegselt ja see võime on peidetud vormis igaühes. Loobumine. Ainult need, kes loobuvad, võivad jõuda Jumala juurde.
Loobumisest vale arusaamine.
Kuid sellest saadakse väga valesti aru. Elada hetkes, vabastada meel – vaat see on loobumine. See ei vii teie elust lõbu. Teate, inimestel on vale idee: “Ma ei taha olla munk. Ma tahan nautida, elust rõõmu tunda.” Sõna “loobumine” on pööratud jalgadelt pea peale. Rohkem ümber pöörata pole võimalik. See on pööratud maksimaalselt, viimase piirini. Sõna “loobumine” hirmutab igaüht. Ma ütlen teile, selles pole midagi karta.
Need kuus omadust on Bagavan. Kohalolek, aupaiste, kaheksa rikkuse tüüpi, dharma, elutarkus ja loobumine. Jätke kõrvale loobumine ja vaadake ülejäänud viit. See on nii ebatäiuslik, see on väga ohtlik. Ja võtke elutarkus ning te jääte ainult viiega. Kuulsus ilma elutarkuseta on kasutu. See on ebatäielik. Kuus koostisosa.